EL peab hoogustama oma tegevust ülemaailmse tuumaohutuse parandamisel

Pressiteade

Luxembourg, 4. märts 2026

EL peab hoogustama oma tegevust ülemaailmse tuumaohutuse parandamisel

EL on aastakümneid toetanud ülemaailmset tuumaohutust
Euroopa Komisjonil puudub terviklik ja ajakohane strateegiline lähenemisviis
Audiitorid tõid esile puudusi Ukraina laenu järelevalves

Euroopa Kontrollikoja uue aruande kohaselt peaks Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) strateegilisemalt toetama väljaspool ELi asuvaid riike nende tuumaohutuse suurendamisel. Hoolimata mõningatest olulistest saavutustest puudub komisjonil terviklik ja ajakohastatud strateegiline lähenemisviis, mis vähendab selgust selle kohta, milliseid eesmärke püüab EL saavutada, ning takistab tema käsutuses oleva rahalise toetuse koordineerimist. Audiitorid kritiseerivad komisjoni ka ELi rahastamise kindla prioriseerimise puudumise, samuti mitmes aspektis ebapiisava järelevalve pärast.

Laastavad õnnetused Tšornobõlis 1986. aastal ja Fukushimas 2011. aastal ning Venemaa agressioon Ukraina vastu alates 2022. aastast on suurendanud muret tuumaohutuse üle kogu maailmas. Energianõudlus kasvab aga jätkuvalt ja tuumaenergia annab nõudluse täitmisse järjest suurema panuse. EL on ajalooliselt olnud rahvusvahelise tuumaohutusalase koostöö aktiivne edendaja. Näiteks aitas EL ellu viia keerulisi ja esimesi omataolisi meetmeid, nagu Venemaa sõja tõttu kahjustatud Tšornobõli 4. reaktori ohutu isoleerimine. Alates 2014. aastast on EL eraldanud partnerriikidele ligikaudu 600 miljonit eurot toetusi koolituse, seadmete, taristu, eksperditeadmiste ja keskkonna tervendamistööde eesmärgil ning andnud 300 miljonit eurot laenu Ukraina tuumaelektrijaamade ohutuse suurendamiseks.

„Tuumaohutuse puhul kehtib kaljukindel põhimõte: ennetamine on parem kui ravi,“ ütles auditit juhtiv kontrollikoja liige Marek Opioła. „Kuigi EL on jätkuvalt oluline ülemaailmne osaleja tuumaohutusalases koostöös, peaks ta välja töötama kõikehõlmava ja ajakohase strateegia, et suunata oma koostööd ning parandada ELi rahastatavate meetmete valikut ja järelevalvet.“

Valdkonnas, mis on aja jooksul märkimisväärselt arenenud ja hõlmab paljusid sarnaste eesmärkidega osalejaid, on sellise strateegia puudumine tähelepanuväärne. Kõigepealt tuleks sellise strateegia raames kindlaks määrata valdkonnad, kus ELi tegevus on kõige väärtuslikum, ning arvesse võtta teiste sidusrühmade algatusi. Lisaks tuleks selles kehtestada selged eesmärgid, mida ELi täitevvõim soovib saavutada, rahaline toetus, mida ta kavatseb kasutada, ja sidusrühmad, keda tuleks kaasata. Praegusel kujul puuduvad strateegilised suunised kõigi komisjoni käsutuses olevate vahendite, sealhulgas toetuste ja laenude kohta.

Teiseks peaks komisjon parandama ELi rahastatavate meetmete valimise protsessi. Kuigi komisjoni tegevus vastas vajadustele, ei valitud kolmandate riikide ettepanekuid välja nõuetekohase läbipaistvusega, sest ei rakendatud punktisüsteemi ega paremusjärjestust. Seetõttu on raske tagada, et ELi rahalisi vahendeid eraldataks sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Näiteks ilmnes, et mõned Kesk-Aasias ja Iraanis võetud meetmed, mis küll käsitlesid teatavaid konkreetseid tuumaohutusriske, olid peamiselt ajendatud laiematest geopoliitilistest kaalutlustest.

Kolmandaks esines ELi rahastatud tegevuses sageli viivitusi ja mõnikord ülekulusid. Eelkõige oli see nii suuremahuliste ehitus- ja keskkonna tervendamistööde puhul. Kuigi suuremad kulud võivad osaliselt olla seotud tegevuse keerukusega, mängisid rolli ka püsivad rahastamispuudujäägid ja tulemuslikkuse stiimulite puudumine. Samuti on mõne tegevuse pikaajaline kestlikkus küsimärgi all.

Komisjon oleks võinud mitmes aspektis teha rohkem järelevalvet selle üle, kuidas rahastatud tegevusi läbi viidi. See kehtib eelkõige 300 miljoni euro suuruse laenu kohta, mis anti eesmärgiga rahastada Ukraina tuumaelektrijaamade käitaja rakendatavat ulatuslikku programmi. Komisjon otsustas laenu jälgimisel ja väljamaksmisel tugineda kolmandatele isikutele, ilma et tal oleks olnud kindlust, et vahenditest rahastatakse üksnes programmiga seotud kulusid, mis on tekkinud laenuvõtjal ja mille eest ta on ise tasunud.

Taustteave

Tuumaohutus hõlmab tuumarajatiste, radioaktiivsete jäätmete ja radioaktiivsete materjalide veo ohutust. 2025. aasta juuli seisuga oli 31 riigis üle maailma 416 töötavat tuumareaktorit, millest ligikaudu 40% olid üle 40 aasta vanad. Tuumatehnoloogia laialdase leviku ja kiirguse tugeva mõju tõttu tehnoloogiarikete korral on toimivad ohutusmeetmed määrava tähtsusega.

ELi tegevus tuumaohutuse, sealhulgas rahvusvahelise koostöö valdkonnas, põhineb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingul (Euratomi asutamisleping). Euratomil on ELiga samad täitevorganid ja liikmesriigid ning enamikku Euratomi asutamislepingul põhinevatest meetmetest rahastatakse ELi eelarvest.

EL on tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi toetuste ja Euratomi laenudega toetanud mitmesuguseid meetmeid alates haridusest ja koolitusest kuni eksperditeadmiste pakkumiseni ning ohutusega seotud seadmete, taristu ja keskkonna tervendamistöödeni. Audiitorid uurisid ELi rahvusvahelise tuumaohutusalase koostöö raamistiku ülesehitust, ELi rahalise toetuse eraldamist aastatel 2014–2024, järelevalvet selle üle, mida on rahastatud, ning tulemusi, mida on saavutatud ELi rahastatud meetmetega tuumaohutuse parandamiseks Armeenias, Iraanis, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis, Ukrainas ja Usbekistanis.

Eriaruanne 08/2026: „Tuumaohutusalane rahvusvaheline koostöö: komisjon on jätkuvalt oluline ülemaailmne osaleja, kuid tal puudub terviklik strateegia ja tugev järelevalve“, on kättesaadav kontrollikoja veebisaidil koos üheleheküljelise ülevaatega peamistest faktidest ja järeldustest.

Contact:

ECA press office: press@eca.europa.eu