Europäischer Rechnungshof - European Court of Auditors
ELi eelarve aastateks 2028–2034: audiitorite arvamus uue põllumajandust käsitleva ettepaneku kohta
- Bild-Infos
- Download
Pressiteade
Luxembourg, 9. veebruar 2026
ELi eelarve aastateks 2028–2034: audiitorite arvamus uue põllumajandust käsitleva ettepaneku kohta
ELi audiitorid on esitanud oma seisukohad seaduseelnõude kohta, mis vastuvõtmise korral hakkavad reguleerima liidu põllumajandust, toidutootmist ja põllumajandust aastatel 2028–2034. Täna avaldatud arvamuses annab Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja ELi nõukogule sõltumatut eksperdinõu Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja ühist turukorraldust. Audiitorid kommenteerivad ÜPP tulevast ülesehitust ja rakendamist, et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, aruandekohustus ja ELi lisaväärtus. Nad hoiatavad mitme ebakindlusest ja selguse puudumisest tuleneva riski eest ning rõhutavad, et ELi rahastamine peab jääma jälgitavaks.
2025. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eraldada ELi 2028.–2034. aasta eelarve ehk mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kokku 2 triljonit eurot. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku suurim osa moodustaks Euroopa fond, mille kavandatud eelarve oleks ligikaudu 865 miljardit eurot. ÜPPd, mis on praegu ELi suurim põllumajanduskulutuste programm, rahastataks sellest uuest ühtsest fondist riiklike kavade alusel. See on esimene kord alates ühise põllumajanduspoliitika loomisest 1962. aastal, mil põllumajanduse jaoks ei ole eraldi fondi. Euroopa Komisjoni ettepanek kujutab endast ka olulist struktuurimuutust, millega loobutakse ÜPP traditsioonilisest kahesambalisest ülesehitusest, mis toetab esimese samba kaudu põllumajandustootjaid ja põllumajanduslikku toidutööstust ning teise samba raames maaelu arengut.
Audiitorid leidsid, et keeruline kavandamis- ja vastuvõtmiskord koos ÜPP keerukama õigusliku ülesehitusega võib tekitada ebakindlust, vähendades seeläbi prognoositavust toetusesaajate jaoks ja aeglustades vahendite eraldamist. See võib lõppkokkuvõttes seada ohtu lihtsustamise eesmärgi saavutamise. 2025. aasta novembris jõudsid Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president ja nõukogu eesistujariik institutsioonidevahelisele kokkuleppele kanda teatavad sätted Euroopa fondist üle ÜPP määrusesse. Audiitorid leiavad, et ELi seadusandjad võiksid poliitika terviklikumaks muutmiseks üle võtta ka muid asjakohaseid sätteid.
Ebakindlust võib siiski esineda, kuna ÜPP rahastamise kogusumma selgub alles pärast seda, kui ühtse fondi riiklikud kavad on vastu võetud. Toetusesaajate jaoks võib see tähendada, et nad ei tea kavandamisetapis, kui palju raha nad võiksid saada. Lisaks võib olla keeruline võrrelda ÜPP kulutusi praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames võimalike eraldistega järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.
Teine ebakindluse allikas on selguse puudumine selle kohta, millised ÜPP sekkumised peaksid põhinema väljunditel ning millised vahe-eesmärkidel ja sihtidel. See võib põhjustada ebakõlasid ELi riikide vahel. Seega rõhutavad audiitorid, et aruandekohustus ja jälgitavus tuleks tagada isegi siis, kui sekkumised põhinevad vahe-eesmärkidel ja sihtidel. Eelkõige on kontrollikoja ülesannete täitmise seisukohast vaieldamatuks tingimuseks tagada raha liikumise jälgitavus alates raamatupidamisest kuni lõplike toetusesaajateni, näiteks põllumajandustootjateni.
Kavandatud muudatuste ulatust ja ELi liikmesriikidele riiklike kavade koostamisel võimaldatud paindlikkust arvesse võttes on Euroopa Komisjoni ettepanekute tõenäolist mõju riikide kulutustele keeruline realistlikult hinnata. Lisaks ei tohiks ELi liikmesriikidele antav suurem paindlikkus ohustada ÜPP ühiseid eesmärke, nagu põllumajandustootjate õiglane sissetulek, keskkonnakaitse ja kliimameetmed ning toiduga kindlustatus, kuna see võib luua põllumajandustootjatele ebavõrdsed tingimused ning mõjutada negatiivselt ausat konkurentsi ja siseturu toimimist. Selle riski maandamiseks peab Euroopa Komisjon täitma tõhusalt oma tugevdatud juhtrolli.
Taustteave
Euroopa fond ühendaks varasemad eraldiseisvad fondid ja koondaks erinevate pikaajaliste poliitikavaldkondade ELi rahalised vahendid iga riigi jaoks ühe riikliku kava alla. ÜPP maksed liikmesriikidele võivad põhineda kas väljunditel või vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel. ÜPP-le eraldataks põllumajandustootjate sissetulekutoetuseks sihtotstarbeliselt vähemalt 293,7 miljardit eurot, samas kui muid ÜPP meetmeid, nagu LEADERi maaelu arengu programm kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamiseks, äärepoolseimate piirkondade toetamine ja ELi koolikava, rahastataks mittesihtotstarbelistest vahenditest. Institutsioonidevahelises kokkuleppes tehakse ettepanek seada maaelu arengu eesmärgiks 10% mittesihtotstarbelisest summast (jooksevhindades vähemalt 48,7 miljardit eurot). Lisaks tegi Euroopa Komisjon ELi-Mercosuri lepingu raames ettepaneku, et alates 2028. aastast peaks ka ELi riikidel olema juurdepääs ligikaudu 45 miljardile eurole nn paindlikkussummast, et rahuldada põllumajandustootjate ja maakogukondade vajadusi.
Tänane arvamus on osa mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuid käsitlevate arvamuste sarjast. Arvamusega saab kontrollioja veebisaidil praegu tutvuda inglise keeles ning peagi ka ELi teistes keeltes. Kontrollikoda avaldas hiljuti arvamused kavandatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi, programmi „Euroopa horisont“, mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja ELi omavahendite kohta. Peagi avaldatakse veel arvamusi, näiteks Euroopa fondi, tulemusraamistiku, instrumendi „Globaalne Euroopa“, elanikkonnakaitse mehhanismi ja programmi „Erasmus+“ kohta. ELi nõukogu ja Euroopa Parlament küsisid enne ettepanekute kohta otsuse tegemist audiitorite arvamust.
Seotud lingid
Arvamus uue ÜPP ettepaneku kohta
Contact:
ECA press office: press@eca.europa.eu